20. Jaanuar

Tervist, otsutasin täna kirjutada midagi.

Täna hommikul oli täitsa raske üles saada, aga sain lõpuks üles, aga olin nagu elav laip, essasse tundi kah nats hilinesin, aga sellest polnud midagi. Täna oli 8 tundi koolis, täitsa tavaline päev, aa mõned klassivennad tahtsid , et ma neist ka midagi kirjutaks, no ma siis räägin, et mu klassist üks poiss Raido Ruut, ning ta täna koolis rääkis, et oli bussis näinud, karjuvat Jeesuse kuulutajat. Mina isiklikult arvan et see on häiriv ja inimese vaikuse segamine. No kui sa ei usu, siis ei hakka ammugi keegi uskuma sellepeale. sest see veel rohkem teeb inimesele arvamuse, et mis imelik Jumala usklik ta on mingi veidrik,et nagu ise küll selline ei tahaks olla.
Mina selline ei ole ja need kes niimoodi teevad või jagavad sulle mingeid asju või käivad ukse taga, need on tavaliselt Jehoova tunnistajad,nendel on seal asjad teist moodi, ning ei ole õige. Aga mina olen Babtist, Mina käin Kalju Babtisti koguduses :P Ning ma käin see pärast seal, sest mina olen tundnud omal kehal Jumala pühavaimu, ning usun et Jeesus Kristus on minu isiklik päästja, kes suri meie pattude eest ristil. Nii et klassivennad, ma tean et te loete praegu :P Ma ei ole mingil juhul selline kes käiks ja karjuks bussis, Jumal armastab teid! Mina üritan teiega sõber olla,ning mõista teid. Vastuseks sellele, et miks ma vahepeal suitsetasin ja või mis iganes. Lihtsalt sest inimlikud nõrkused, sõltuvus, kiusatus. ning vahel ei ole nii tugev . Et point on et meist keegi ei ole täiuslik, kõik eksivad, ning Jeesuse sarnane ei saa täiuslikud keegi olla, aga võime püüelda sinna poole. Et kui me eksime siis mõtleme, et see ei olnud õige asi, ning siis palud oma patud andeks. tänu Jeesusele on see võimalik. Sest läbi Jeesuse oleme me lepitatud. Nii on piiblis kirjas, See on Jumala sõna. Mina ei vihka kedagi. Aga okei . Loodan et saite infot.